SMC/BMC materjali survevormimine kontrollib kolme elementi

SMC / BMC survevormimise protsessis peaksime keskenduma "kolme punkti" juhtimisele, see tähendab kolmele peamisele protsessi parameetrile: vormimistemperatuur, vormimisrõhk ja vormimisaeg.

 

Vormimistemperatuur on vormimise ajal määratud vormitemperatuur ja see protsessi parameeter määrab vormi soojusülekande tingimused vormiõõnes olevale materjalile, millel on otsustav mõju materjali sulamis-, voolamis- ja kõvenemisprotsessile. SMC/BMC vormisegu temperatuurimuutus vormimisprotsessi ajal on keerulisem, kuna plast on halb soojusjuht ning materjali keskkoha ja serva temperatuuride erinevus vormimise alguses on suur, mis põhjustab kõvenemise ristsidumise reaktsioon algab materjali sisemises ja välimises kihis samal ajal. Pinnamaterjal kõveneb kuumutamisel varem ja moodustab kõva kesta ning sisemise materjali kõvenemist ja kokkutõmbumist piirab hiljem välimine kõva kest, mille tulemuseks on jääksurvepinge vormitud toote pinnakihis ja sisemises kihis. on jääktõmbepinge ja jääkpinge olemasolu põhjustab toote kõverdumist, pragunemist ja tugevuse vähenemist. Seetõttu on meetmete võtmine vormiõõnsuse materjali sise- ja välistemperatuuri erinevuse minimeerimiseks ning ebaühtlase kõvenemise välistamine kvaliteetsete toodete saamise üks olulisi tingimusi. SMC/BMC vormimismassi vormimistemperatuur sõltub kõvendussüsteemi eksotermilisest tipptemperatuurist ja kõvenemiskiirusest ning kõvenemistemperatuuri temperatuurivahemik on tavaliselt veidi madalam kui selle kõvenemistemperatuuri vahemik, mis on tavaliselt umbes 135–170 kraadi. ja määratakse testiga; Kiire kõvenemiskiirusega süsteem võtab madalamat temperatuuri ja aeglase kõvenemiskiirusega süsteem kõrgemat temperatuuri. Õhukeseseinaliste toodete vormimisel võib võtta temperatuurivahemiku ülemise piiri, paksuseinaliste toodete moodustamisel aga temperatuurivahemiku alumisest piirist, kuid suure vormimissügavusega õhukeseseinaliste toodete vormimisel võib võtta temperatuurivahemiku ülemise piiri. Pika protsessi tõttu tuleks võtta ka temperatuurivahemiku alumine piir, et vältida materjali tahkumist voolamisprotsessi ajal. Eeldusel, et toote tugevust ja muid toimivusnäitajaid ei kahjustata, on vormimistemperatuuri sobiv tõstmine kasulik vormimistsükli lühendamiseks ja toote kvaliteedi parandamiseks. Vormimistemperatuur on liiga madal, mitte ainult sulanud materjali viskoossus ja halb voolavus, vaid ka seetõttu, et ristsidumise reaktsiooni on raske täielikult läbi viia, toote tugevus ei ole kõrge, välimus on tuhm ja vormist lahtivõtmisel tekib hallituse kleepumist ja väljapaiskumise deformatsiooni.

 

 

Vormisurvet väljendatakse tavaliselt vormirõhuna (MPa), st FRP hüdraulilise pressi poolt vormile avaldatava kogujõu ja vormiõõnsuse survesuunalise projitseeritud pindala suhtega. Vormisurve roll vormimisprotsessis on vormi tihedalt sulgemine ja materjali tihendamine, samuti sulatise voolamise soodustamine ja madalmolekulaarse aine lendumisel tekkiva rõhu tasakaalustamine vormiõõnes. Suure surveastmega vormitud materjal kulutab selle tihedamaks muutmisel rohkem energiat, seega peab see vormimisel kasutama suuremat vormimisrõhku, nii et vormitud puistematerjali rõhk on suurem kui vormitud tooriku oma ja SMC/BMC vormitud materjali rõhk on kõrgem kui vormitud pulbermaterjalil. Suure sulamisviskoossusega ja kiire ristsidumise kiirusega materjalide vormimisel, samuti keeruka kuju, õhukeste seinte, sügavuste või suurte pindaladega toodete töötlemisel on vaja kasutada kõrget vormimisrõhku, kuna täitmiseks on vaja ületada suur voolutakistus. hallituse õõnsus. Kõrge vormimistemperatuur kiirendab ristsidumise reaktsiooni, mille tulemuseks on sulatise viskoossuse kiire tõus, mistõttu on vaja sellega koostööd teha kõrge vormimisrõhuga. Kuigi kõrgel vormimisrõhul on mitmeid eeliseid, nagu näiteks toote tiheduse suurendamine, vormimise kokkutõmbumise vähendamine, vormi kiire täitumise soodustamine, turse ületamine ja pooride väljanägemise vältimine. Liigne vormimisrõhk vähendab aga vormi kasutusiga, suurendab hüdraulilise pressi energiatarbimist ja suurendab toote jääkpinget. Seetõttu kasutatakse termoreaktiivsete plastist vormitud toodete töötlemisel eelpressimist, eelkuumutamist ja sobivat vormimistemperatuuri tõstmist, et vältida kõrget vormimisrõhku. Kui eelsoojendustemperatuuri ei tõsteta asjakohaselt või eelsoojendusaeg pikeneb, on osalise kõvenemise voolavus eelsoojendusprotsessis vähenenud, mitte ainult ei saa vähendada vormimisrõhku, vaid tuleks kasutada ka kõrgemat vormimisrõhku, et tagada materjal täidab vormiõõnsuse.

 

Vormimisaega tuntakse ka kui survevormimise isolatsiooni ja hoidmisaega. See viitab ajale, mil materjal kuumutatakse ja tahkub vormis pärast vormi täielikku sulgemist või pärast viimast gaasi vabastamist ja vormi avamist. Vormimisaja roll vormimisprotsessis seisneb peamiselt selles, et anda vormiõõnsuse kuju saanud vormitavale objektile piisavalt aega kõvenemise lõpuleviimiseks. Kõvenemine viitab keha struktuuri moodustumise protsessile termoreaktiivsete plastide vormimise ajal ja kõvenemise protsess on keemilise reaktsiooni olemusest lähtuv ristsidumise protsess. Protsessi "täielik kõvenemine" ei tähenda aga seda, et ristsidumise reaktsioon on läbi viidud lõpuni, st kõik aktiivsed rühmad, mis võivad ristsidumises osaleda, on kõik reaktsioonis osalenud. See protsessis olev termin viitab asjaolule, et ristsidumisreaktsioon on läbi viidud sobival määral ning toote igakülgsed füüsikalised ja mehaanilised omadused või muud spetsiaalselt määratletud omadused on saavutanud oodatud näitajad. Ilmselgelt ei saa toote ristsidumise aste ulatuda 100% -ni, kuid kõvenemisaste võib ületada 100% ja nõutavat täielikku kõvenemisastet ületavat ristsidumise nähtust nimetatakse tavaliselt "üleküpseks" ja vastupidi. nimetatakse "alaküpseks". Vormimisaja määramine on seotud SMC/BMC vormimismassi kõvenemiskiirusega, toote kuju ja seinapaksusega, vormi struktuuriga, vormimistemperatuuri ja vormirõhu tasemega, samuti sellega, kas eellaadimine, eelsoojendus ja kas see kurnab vormimise ajal. Sobivad eelsoojendustingimused soodustavad vormimisaja lühendamist, kuna vormiõõnsuses oleva materjali kuumutamisprotsessi ja vormiõõnsuse täitmisprotsessi saab kiirendada ning vormimisaega lüheneb, kui vormimistemperatuuri tõstetakse, ja vormimisaega. tuleks toote seina paksuse suurendamisel vastavalt pikendada. Kui vormimistemperatuur ja vormimisrõhk on konstantsed, muutub vormimisaeg võtmeteguriks, mis määrab toote jõudluse, vormimisaeg on liiga lühike, vaiku ei saa täielikult kõveneda, toode ei ole küps, seega on mehaanilised omadused. on kehvad, välimus puudub läige ning pärast vormi eemaldamist on kerge väänduda ja deformeeruda. Vormiaja nõuetekohane pikendamine ei saa mitte ainult ületada ülaltoodud puudusi, vaid ka vähendada toote vormimise kokkutõmbumist ning parandada selle kuumakindlust, tugevust ja elektriisolatsiooni omadusi. Liiga vormimisaja pikendamine muudab aga toote üleküpseks, mis mitte ainult ei vähenda tootmise efektiivsust ja suurendab energiatarbimist, vaid suurendab ka kokkutõmbumiskiirust liigse ristsidumise tõttu, mille tulemuseks on suur sisemine pinge vaigu vahel. ja täiteaine; Samuti muudab see sageli toote pinna tumedaks ja villiliseks ning tõsistel juhtudel läheb toode pragu.